Reede, 22. august 2008
Old Goa, Panaji
Old Goa, Panaji
Paar päeva tagasi alustasin malaariatablettide võtmist ning hommikuti näen maailma pöörlevana. Tänane hommik on aga eriti hull, iiveldab ja kõhus toimub täielik disko. Ka kiiremad ringid basseinis ei tee olemist paremaks. Tuigerdan kuidagi varahommikuste ärkajatega randa jalutama. Ei ravi mind ka värske õhk.
Tellime taaskord autod ja lähme Goad lähemalt vaatama. Esmalt Old Goa. Se Cathedral ja Basilica of Bom Jesus. Mõlemad loomulikult portugaallaste kätetöö. Se Cathedral on üks vanimaid ja kuulsamaid pühakodasid Goas. Mind jätavad kõik need ehitised aga suhteliselt külmaks, suudan liikuda ainult ühe jumalakoja trepist teiseni. Lõõskav päike ei aita ka just kaasa.
Kas oskate nimetada maailma kalleima maitseaine? Mäluvärskendust ja hulgi uut infot maitseainete mitmekesisest maailmast jagatakse meile Sahakari Spice Farm´is. Sissepääs maksab 300 ruupiat, selle eest saame ringkäigu giidiga ja lõunasöögi. Istanduse kolossaalsest pindalast näeme ilmselt väga väikest osa, giid veab meid ringi umbes pool tundi. Tema jutu järgi tundub olevat igal maitseainel, ka kõige tavalisemal, kindlasti mingi lisaväärtus, mis oskusliku kasutamise korral mõjub kas potentsile või lihtsalt meelemürgina. Taaskord elevus püksikandjate hulgas. Siinkohal siis kalleimate maitseainete edetabel: safran, vanilje, kardemon, nelk. Täpseid numbreid ei mäleta, aga väga suure osa Indias kasvatatavast vaniljest näiteks ostab ära Coca-Cola.
Muidugi on India maitseainete kuningriik. Ja kohalike kokkade suurim saladus ilmselt nende segamine õiges vahekorras. Juba enne sai mainitud, et curry pole üldse karri. Siin on ta nii maitseainesegu kui ka hulga pajaroogade ja kastmete nimetus. Masala on samuti sõna, mida siin palju kohtab. See tähendab maitseainesegu, mis koosneb järgnevatest ainetest: vürtsköömen, kardemon, koriander, must pipar, nelk, tšillipipar ja kaneel.
Intensiivsed maitsed ja vürtsikus – see on India köök. Tšillipipar ja muud vürstid kiirendavad ka ainevahetust ning panevad su higistama, tegelikult kergendades hoopis kuumuse talumist. Niisiis on maitsestamisel siinses palavuses täita hoopis tähtsam ülesanne. Enamasti serveerivad nad banaanilehtedelt ja söövad sõrmedega, kasutades ainult paremat kätt. Vasak käsi on roojane, sellega võib võtta ainult jooginõud.
Istanduse restoranis on meil võimalik ka lõunat süüa, siin on kõik orgaaniliselt kasvatatud ja uusi maitseid palju. Loomulikult on võimalus osta ka kohalikke vürtse ja erinevaid õlisid hinge ning ihuhädade vastu.
Külastame veel kahte randa, mis asuvad üsna linna sees ja on rahvarohked. Seejärel tuuseldame paar tundi kohalikus kaubanduses. Õhtul, nagu ikka, traditsiooniline chill hotelli basseinis ja selle ümber. Kohalikud keelitavad öösel randa jalutama minna – pidavat olema pime ja ohtlik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar