7. päev

Kolmapäev, 20. august 2008
Hospet ja Hampi

Selgub, et meie hotellis napib tänasest tubasid ja peame kell 7.30 välja kolima. Sellest pole suurt midagi, sest õhtul asume nagunii Goa poole teele. Ühe toa saame siiski enda kasutusse, kuhu kotid hoiule jätta. Ega meil eriti kauem magada lastakski, hotelli hoovis algab kisa juba kell 5 ning sellele järgneb tühjade gaasiballoonide autokasti loopimine.

Indiasse saabumisest on möödas nädal ja siinne õhustik ning bakterid hakkavad esimesi ohvreid nõudma, ilmnevad mõningased kõhuhädad. Aga ei midagi väga hullu. Mango Tree´s söövad igatahes kõik taaskord parima isuga.

Tänane plaan on veelkord iidses Hampis ringi jalutada. Hiljem, Goas, räägin ühe tüübiga juttu, kes tunneb huvi, et kas me Hampis ikka kõik meelemürgid ka ära proovisime. Nimelt pidavat sinna noored eurooplased suures osas selle eesmärgiga reisima, et elu pilvepiirini nautida. Ja saan kiita, kui vastan, et meil seda soovi pole. Küll aga õnnestub mõnedel meist kohata end täiesti teise galaktikasse sõidutanud kohalikku memme, kel iseendaga tundub igatahes väga hea läbisaamine olevat.

Täna suudame kohalikud džiibiomanikud omavahel peaaegu et tänavakakluseni viia, sest otsustame seekord autosid väljastpoolt hotelli territooriumit otsida. Nagu lõhna peale sõidab kohalikke teenusepakkujaid nii palju kokku, et hetkeks tunneme end kui börsil. Tänu sellele saame tänased autod väga hea hinnaga (500 ruupiat auto), samas on juht suht uimane ja tundub, et eriti teed ei tunne.

Satume Katiga rahulikule kõrvaltänavale, kus üks kena naine kutsub meid oma pisikesse poodi. Selgub, et ta teeb ka hennat, sealjuures väidetavalt looduslikust segust. Kuna tema jutt on mõistlik, üldse mitte pealetükkiv ning pood korras ja puhas, otsustame sinna jääda. Puhkame jalga, laseme oma käsi kaunistada ja joome sidrunirohu-ingveri teed. Total chill.

Hotelli ette on kogunenud siiani nägematu hulk noori turiste, mis tõestab, et meie buss läheb tõesti siit samast. Enamus neist on samuti seljakotireisijad, kes Indias juba kuid ringi tiirutanud. Kõrv tabab saksa, inglise ja prantsuse keelt. Seekord on tegu sleeperiga, kus mõned kohad on ka tavalised bussiistmed. Meie saame õnneks kõik narid kahe peale. Kotid, mis pagasiruumi ei mahu, pakitakse katusele. Kuna öösel hakkab loomulikult vihma sadama, ei jõua ma ära tänada, et oma varandusele transpordikoti ümber tõmbasin.