Teisipäev, 26. august 2008
Kuna on Lõuna-Goa tuuri päev, teeme varajase äratuse. Eelmine õhtu tellitud hommikusöök on üllatuslikult õigeks ajaks valmis saanud – seekord riisi ja makakavaba – omlett ja banaani-mee pannkoogid. Kõigil tervis suht hea, võibolla ainult Sikoval polnud kõige suuremat söögiisu. Punkt kell 9 on Babuu 2 autoga kohal ja stardime.
Kuskil sõidu käigus leiab aset umbes selline dialoog:
Meie: How much does this car cost?
Autojuht: This very good car, very expensive.
Meie: Yeah, yeah, yeah, it’s a Toyota, we know it’s a very good car.
Autojuht: Yeeees, Toyota, yeeees. (Järgneb kerge energiline pearaputamine – heakskiidu märk.)
Meie: Well, how much does it cost?
Autojuht: Very expensive, yeeeeeeees, very expensive...
Meie: Wellllll?
Autojuht: It’s one with six zeroes (ruupiates)
Meie: What? You mean a million?
Autojuht: A million? Huh? Nooooooooo, it’s one with six zeroes!
Tänaseks põhisihtkohaks on Palolem beach.
Palolem is the most beautiful beach in all of Goa. It is surrounded by hills on both sides, resulting in a calm, idyllic sea in which you can walk into upto 100 metres. Wikitravel.
Tõepoolest imeilus ca 2km laiune rannariba – palmid, lauge kallak, rahulikum vesi kui mujal. Kuuldused ranna ilust on ilmselt levinud, see on meie reisi jooksul ainus rand, kus ka reaalselt teisi turiste on ja mitte väga vähe. Käime rannariba mõlemas suunas läbi. Teepeal kohtame meri/rannalehmasid ja Kukk/Kontus aitavad kalameestel paate rannikule tõmmata. „Üllatuslikult“ sigineb meie ümber terve kari kauplejaid, kes üritavad sama tuttavat kraami maha müüa. Ei tea, kas kõrvas asuv kõnesüntesaator mängib trikke või mis. Võiksin vanduda, et kuulen neid ütlemas „Cheap crap my friend, very good price“. Nende suureks pettumuseks tõmbame nende hindadele kiiresti vee peale. 400 ruupiase alghinnaga kraami saab vabalt kätte 50-ga. Kõige efektiivsem taktika on endiselt ükskõiksust teeselda ja minema kõndida. Alguses solvuvad nad hingepõhjani, dramaatiliselt, nii et ikka aru saaks, et nad solvunud on, aga siis jooksevad ikkagi järgi ja on hinnaga nõus. Ei sajata ega midagi, naeratavad ja on õnnelikud. Lähme Kontuse, Sikova ja Guidsiga ujuma. Minu esimene kord ookeanis. Vesi on ikka väga soolane. Lained on tugevad ja nende sees on lahe möllata. Offseasoni järjekordne “pluss” – enda puhtakspesemiseks ei ole ühtegi dušši.
5-minutilise autosõidu kaugusel asub Agonda beach, mis pidavat ka ilus ja kuulus olema. Seekord on rand täiesti mahajäätud – offseason.
Lõuna-Goa on suhteliselt mägine piirkond ja tagasitee on sedavõrd huvitavam. Läbime paari maalilist kuru/mäge, millest kahjuks pilte eriti teha ei taibanud. Tagasiteel jääb meile ette ka Margao ja sealne piibli järgi legendaarne turg. Mina olen terve päev päikse käes olemisest suhteliselt väsinud ja otsustan turulkäimist rahulikult võtta. Teised said kindlasti hea elamuse. Lõpuks ometi otsustab Kait omale plätud osta, originaalid, ausõna, “Disel” maksavad “hingehinda”. Vähemalt saab nüüd matkasaapad nurka visata. Guidsi ja Matuga kohtume turul saksast pärit tüdrukuid, kellega üritatame võidu kohalikes stampväljendites suhelda.
Hello my friend, wheer aaar juu fromm, very good price, coffee tee? jne. jne.
Lõbus vahepala:).
Peale turgu sõidame otse koju ja lähme Domino Pizzasse. Autojuhid on läbi kui läti raha – ligi 300 km sõitmine ei ole siin vist naljaasi. Tuleb välja, et kumbki autojuht ei ole elu sees Palolem beachil käinud. Lahedad vennad. Õhtuseks meelelahutuseks „Spiced Gold“. Oli väsitav päev, magamaminek 1 paiku öösel.
Kuna on Lõuna-Goa tuuri päev, teeme varajase äratuse. Eelmine õhtu tellitud hommikusöök on üllatuslikult õigeks ajaks valmis saanud – seekord riisi ja makakavaba – omlett ja banaani-mee pannkoogid. Kõigil tervis suht hea, võibolla ainult Sikoval polnud kõige suuremat söögiisu. Punkt kell 9 on Babuu 2 autoga kohal ja stardime.
Kuskil sõidu käigus leiab aset umbes selline dialoog:
Meie: How much does this car cost?
Autojuht: This very good car, very expensive.
Meie: Yeah, yeah, yeah, it’s a Toyota, we know it’s a very good car.
Autojuht: Yeeees, Toyota, yeeees. (Järgneb kerge energiline pearaputamine – heakskiidu märk.)
Meie: Well, how much does it cost?
Autojuht: Very expensive, yeeeeeeees, very expensive...
Meie: Wellllll?
Autojuht: It’s one with six zeroes (ruupiates)
Meie: What? You mean a million?
Autojuht: A million? Huh? Nooooooooo, it’s one with six zeroes!
Tänaseks põhisihtkohaks on Palolem beach.
Palolem is the most beautiful beach in all of Goa. It is surrounded by hills on both sides, resulting in a calm, idyllic sea in which you can walk into upto 100 metres. Wikitravel.
Tõepoolest imeilus ca 2km laiune rannariba – palmid, lauge kallak, rahulikum vesi kui mujal. Kuuldused ranna ilust on ilmselt levinud, see on meie reisi jooksul ainus rand, kus ka reaalselt teisi turiste on ja mitte väga vähe. Käime rannariba mõlemas suunas läbi. Teepeal kohtame meri/rannalehmasid ja Kukk/Kontus aitavad kalameestel paate rannikule tõmmata. „Üllatuslikult“ sigineb meie ümber terve kari kauplejaid, kes üritavad sama tuttavat kraami maha müüa. Ei tea, kas kõrvas asuv kõnesüntesaator mängib trikke või mis. Võiksin vanduda, et kuulen neid ütlemas „Cheap crap my friend, very good price“. Nende suureks pettumuseks tõmbame nende hindadele kiiresti vee peale. 400 ruupiase alghinnaga kraami saab vabalt kätte 50-ga. Kõige efektiivsem taktika on endiselt ükskõiksust teeselda ja minema kõndida. Alguses solvuvad nad hingepõhjani, dramaatiliselt, nii et ikka aru saaks, et nad solvunud on, aga siis jooksevad ikkagi järgi ja on hinnaga nõus. Ei sajata ega midagi, naeratavad ja on õnnelikud. Lähme Kontuse, Sikova ja Guidsiga ujuma. Minu esimene kord ookeanis. Vesi on ikka väga soolane. Lained on tugevad ja nende sees on lahe möllata. Offseasoni järjekordne “pluss” – enda puhtakspesemiseks ei ole ühtegi dušši.
5-minutilise autosõidu kaugusel asub Agonda beach, mis pidavat ka ilus ja kuulus olema. Seekord on rand täiesti mahajäätud – offseason.
Lõuna-Goa on suhteliselt mägine piirkond ja tagasitee on sedavõrd huvitavam. Läbime paari maalilist kuru/mäge, millest kahjuks pilte eriti teha ei taibanud. Tagasiteel jääb meile ette ka Margao ja sealne piibli järgi legendaarne turg. Mina olen terve päev päikse käes olemisest suhteliselt väsinud ja otsustan turulkäimist rahulikult võtta. Teised said kindlasti hea elamuse. Lõpuks ometi otsustab Kait omale plätud osta, originaalid, ausõna, “Disel” maksavad “hingehinda”. Vähemalt saab nüüd matkasaapad nurka visata. Guidsi ja Matuga kohtume turul saksast pärit tüdrukuid, kellega üritatame võidu kohalikes stampväljendites suhelda.
Hello my friend, wheer aaar juu fromm, very good price, coffee tee? jne. jne.
Lõbus vahepala:).
Peale turgu sõidame otse koju ja lähme Domino Pizzasse. Autojuhid on läbi kui läti raha – ligi 300 km sõitmine ei ole siin vist naljaasi. Tuleb välja, et kumbki autojuht ei ole elu sees Palolem beachil käinud. Lahedad vennad. Õhtuseks meelelahutuseks „Spiced Gold“. Oli väsitav päev, magamaminek 1 paiku öösel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar