Kolmapäev, 27. august 2008
Hoiatus: Järgnevaid sündmusi ei saa puhta kullana võtta! Selle postituse kirjutamise hetkel on reisist möödas ligi kaks kuud ja kuna järelejäänud päevadest keegi märkmeid ei teinud, siis kirjutan ainult sellest, mida veel ähmaselt mäletan.
Minu sünnipäev!
Tüüpiline hommik basseini ääres. Minu jaoks ehk tsipa erilisem, inimesed, kes on juba üles ärganud käivad ja õnnitlevad. On järjekordselt päikesepaisteline ilm, kraade 30 ringis, vees õnneks veidi jahedam. Peale kosutavat ujumist viskan lamamistoolile pikali ja lebotan niisama. Kuulen samme, keegi seisab mu tooli kõrval. Teen silmad lahti ja näen Galinat, tahab ilmselt õnnitleda. Tõusen püsti, surume käppa ja kallistame. Galina vaatab mulle sügavale silma ja sosistab kelmika näoga "Jürgen, ma olen märg"!
Kuskil peasügavustes kuulen Kuke häält "See on uniiiiiiiii". Mis täpselt juhtus, ei saa me enam kunagi teada.
Ülejäänud päev läks umbestäpselt samamoodi nagu Kontus oma sissekandes kirjutas.
Hoiatus: Järgnevaid sündmusi ei saa puhta kullana võtta! Selle postituse kirjutamise hetkel on reisist möödas ligi kaks kuud ja kuna järelejäänud päevadest keegi märkmeid ei teinud, siis kirjutan ainult sellest, mida veel ähmaselt mäletan.
Minu sünnipäev!
Tüüpiline hommik basseini ääres. Minu jaoks ehk tsipa erilisem, inimesed, kes on juba üles ärganud käivad ja õnnitlevad. On järjekordselt päikesepaisteline ilm, kraade 30 ringis, vees õnneks veidi jahedam. Peale kosutavat ujumist viskan lamamistoolile pikali ja lebotan niisama. Kuulen samme, keegi seisab mu tooli kõrval. Teen silmad lahti ja näen Galinat, tahab ilmselt õnnitleda. Tõusen püsti, surume käppa ja kallistame. Galina vaatab mulle sügavale silma ja sosistab kelmika näoga "Jürgen, ma olen märg"!
Kuskil peasügavustes kuulen Kuke häält "See on uniiiiiiiii". Mis täpselt juhtus, ei saa me enam kunagi teada.
Ülejäänud päev läks umbestäpselt samamoodi nagu Kontus oma sissekandes kirjutas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar