Pühapäev, 25. august 2008
Põhja-Goa, Candolim Beach
Tegime järjekordselt chillimise päeva ehk töllerdasime “kodu” lähedal.
Esimest päeva oli ka eraldatud joogikassa! Kukk ja Kait olid võimelised kiirelt kõik ühisjoogid ära jooma, polnud meil neid enam mõtet doteerida, seega oli meie (Matu, Jürgen ja Kontus) arvates mõistlik teha kaks joogikassat. Suuremad kõrid polnud sellest muidugi eriti vaimustatud, mis jättis neile paariks päevaks kainenud pitseri.
Kuna nad omavahele ei suutnud otsustada, kumb poes käib, siis võeti kasutusele viimased tilgad, mis kätte juhtusid ja tilgutati sisse ka Kati kingitud poolik pudel viina.
Ära peaks mainima, et Kontusel õnnestus ära kaotada oma pool esihambast. Juhtus see nii, et sai tehtud tüüpilist Mati Nyganeni hüpet, käed selja taga ja pea ees basseini. Aga kuna polnud veel piisavalt alkot tarbitud (oleks tarbinud, siis oleks raudselt jumal joodikuid kaitsnud), siis õnnestus tal riivata oma mokaga basseini põhja. Õnneks oli kadu väike, ainult pool hambast, mis muidugi kõigile tegi hullupööra nalja.
Õhtul sai mindud jällegi vutistaadionile, kuid juba seekord varem, kui eelmine kord.
Tänu varasemale minekule, õnnestus näha ka kohalikkude tiimide mängu. Selle põhjal neist väga head muljet ei jäänud. Samas mainis Kait, et nad vähemalt Kontusega võrreldes saavad pallile jalaga pihta.
Pärast liigamängu tulid juba kõik staadionile mängima. Me Jürksiga olime ka ennast mõnusalt pehmeks võtnud, seega oli hea plaan nendega ühineda. Kohalikud tegid kiirelt tiimid valmis, kuid kahjuks meie saime alles poole mängimise pealt aru, kes meie võistkonnas on. Värava tegemiseks kasutati tavalisi plätusi ja need aseteti üksteisest poole meetri kaugusele. Mängida õnnestus meil oma pool tundi, sest siis saabus pimedus. Pärast käisime poes ja ostsime noortele välejalgadele jäätist. Selle üle olid nad kole õnnelikud ja kutsusid meid homseks ka mängima. Koju jõudes saime jälle õhtusööki kõvasti oodata, rekordilised kolm tundi. Põhjus oli selles, et päev oli juurde toonud palju uusi tšurkadest naabreid, kel kõigil kõhud tühjad.
Kui lõpuks söök söödud sai, oli kõigil ramm otsas ja kobiti magama.
Tegime järjekordselt chillimise päeva ehk töllerdasime “kodu” lähedal.
Esimest päeva oli ka eraldatud joogikassa! Kukk ja Kait olid võimelised kiirelt kõik ühisjoogid ära jooma, polnud meil neid enam mõtet doteerida, seega oli meie (Matu, Jürgen ja Kontus) arvates mõistlik teha kaks joogikassat. Suuremad kõrid polnud sellest muidugi eriti vaimustatud, mis jättis neile paariks päevaks kainenud pitseri.
Kuna nad omavahele ei suutnud otsustada, kumb poes käib, siis võeti kasutusele viimased tilgad, mis kätte juhtusid ja tilgutati sisse ka Kati kingitud poolik pudel viina.
Ära peaks mainima, et Kontusel õnnestus ära kaotada oma pool esihambast. Juhtus see nii, et sai tehtud tüüpilist Mati Nyganeni hüpet, käed selja taga ja pea ees basseini. Aga kuna polnud veel piisavalt alkot tarbitud (oleks tarbinud, siis oleks raudselt jumal joodikuid kaitsnud), siis õnnestus tal riivata oma mokaga basseini põhja. Õnneks oli kadu väike, ainult pool hambast, mis muidugi kõigile tegi hullupööra nalja.
Õhtul sai mindud jällegi vutistaadionile, kuid juba seekord varem, kui eelmine kord.
Tänu varasemale minekule, õnnestus näha ka kohalikkude tiimide mängu. Selle põhjal neist väga head muljet ei jäänud. Samas mainis Kait, et nad vähemalt Kontusega võrreldes saavad pallile jalaga pihta.
Pärast liigamängu tulid juba kõik staadionile mängima. Me Jürksiga olime ka ennast mõnusalt pehmeks võtnud, seega oli hea plaan nendega ühineda. Kohalikud tegid kiirelt tiimid valmis, kuid kahjuks meie saime alles poole mängimise pealt aru, kes meie võistkonnas on. Värava tegemiseks kasutati tavalisi plätusi ja need aseteti üksteisest poole meetri kaugusele. Mängida õnnestus meil oma pool tundi, sest siis saabus pimedus. Pärast käisime poes ja ostsime noortele välejalgadele jäätist. Selle üle olid nad kole õnnelikud ja kutsusid meid homseks ka mängima. Koju jõudes saime jälle õhtusööki kõvasti oodata, rekordilised kolm tundi. Põhjus oli selles, et päev oli juurde toonud palju uusi tšurkadest naabreid, kel kõigil kõhud tühjad.
Kui lõpuks söök söödud sai, oli kõigil ramm otsas ja kobiti magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar