Pühapäev, 24. august 2008
Panaji-Mumbai
Kati, Sille ja minu jaoks algab täna 591 km pikkune sõit Mumbai suunas. Ebahindulikult on Babu, meie truu autojuht, kohal isegi 10 minutit kokkulepitust varem ja kell 13.30 võtame suuna Panaji bussijaama. Seal ümbritseb meid kohe abivalmis meestesumm, enamus sooviga aidata leida õige buss. Lõpptulemusena näitan piletit vähemalt kolmele erinevale mehele, igaühel neist on oma versioon Mumbaisse suunduvast bussist ja peatuse asukohast. Lõpuks saame käsu bussi ronida. Kui nõuan näha numbrit, et seda piletil olevaga klapidada, võtab juht pileti endale. Kui paberi tagasi saan, on seal olev number maha tõmmatud. Samuti on buss lubatud luksusest kaugel, aga selle üle me enam ei imesta. Bussi ümber sebivad inimesed on sõbralikud, uurivad kuhu me Mumbais jõudma peame ja ütlevad, millises peatuses maha minna. Lennujaama pidi sealt rikšaga 150 ruupia eest saama.
Panaji-Mumbai
Kati, Sille ja minu jaoks algab täna 591 km pikkune sõit Mumbai suunas. Ebahindulikult on Babu, meie truu autojuht, kohal isegi 10 minutit kokkulepitust varem ja kell 13.30 võtame suuna Panaji bussijaama. Seal ümbritseb meid kohe abivalmis meestesumm, enamus sooviga aidata leida õige buss. Lõpptulemusena näitan piletit vähemalt kolmele erinevale mehele, igaühel neist on oma versioon Mumbaisse suunduvast bussist ja peatuse asukohast. Lõpuks saame käsu bussi ronida. Kui nõuan näha numbrit, et seda piletil olevaga klapidada, võtab juht pileti endale. Kui paberi tagasi saan, on seal olev number maha tõmmatud. Samuti on buss lubatud luksusest kaugel, aga selle üle me enam ei imesta. Bussi ümber sebivad inimesed on sõbralikud, uurivad kuhu me Mumbais jõudma peame ja ütlevad, millises peatuses maha minna. Lennujaama pidi sealt rikšaga 150 ruupia eest saama.
Järgmine ehmatus tabab meid siis, kui hakkame juhi käest Mumbaisse saabumise aega uurima. Pileti müünud turismibüroo väitis meile, et buss jõuab kell 5, juht aga ütleb, et 7. Lennuk väljub kell 8!!! Otsustame ka kohanäitajalt küsida, see väidab, et kell 6. Tore lugu küll! Otsustame paanitseda siis, kui hommik käes.
Buss on pooltühi ja väljub varem, aga enne, kui selle üle imestada jõuame, peatub ta uuesti, et järgmine seltskond peale võtta. Ja nii jätkub sõit ühest piletimüügiputkast teise. Hetkeks on tunne, et me ei jõuagi kuhugi. Peatumine kestab kuni buss on täis. Mingi paberites krabistav mees jagab istekohti ja valvab, et kõik õigetele kohtadele istuks. Mõne aja pärast peame oma nimed mingisse nimekirja kirjutama. Ülimalt maskuliinses seltskonnas reisivad siis seekord ka kolm blondi lääne neiut: Puna Mütsike, Kaku Ke ja Lua Topo.
Ülejäänud seltskond on samuti kirev. Ühed noored riputavad meie seljataga oma aluspesu aknale kuivama (või tuulduma). Fui. Ühest peatusest tuleb peale ilmselgete narkojoobe tunnustega kõhetu kutt. Mõne tunni pärast suudab ta bussi bossid (peale juhi on siin veel 2 asjapulka) ülimalt närvi ajada ja mõned minutid kuuleme ilmselgelt hindikeelset sõimu. Välja teda siiski ei visata.
Sõit jätkub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar